Lasteaed Sipsik juhindub oma tegevuses Koolieelse lasteasutuse seadusest, koolieelse lasteasutuse põhimäärusest, linnavolikogu seadusandlikest aktidest, kaasa arvatud koolieelse lasteasutuse tegevust reguleeritavatest normatiivaktidest.

I ÜLDSÄTTED

1.1 Lasteaia Sipsik asukoht:

1.1.1 Lasteaed Sipsik on munitsipaalne lasteasutus, mis kuulub Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna koosseisu.
1.1.2 Lasteaed Sipsik asub aadressil 26. Juuli tänav 13A, Narva, Ida-Virumaa.
1.1.3 Lasteaed Sipsik kontakttelefonid on: +372 359 2107 (direktor, õppealajuhataja, sekretär-asjaajaja), +372 359 3523 (tervishoiutöötaja, majandusjuhataja).

1.2 Lasteaia Sipsik tööaeg:

1.2.1 Sõimerühmad 6.30-18.00
1.2.2 Lasteaiarühmad 6.30.-18.30
1.2.3 Päevadel, mis on riigi poolt välja kuulutatud kui riiklikud või rahvuspühad on lasteaed suletud.
1.2.4 Riiklikele pühadele või rahvuspühale eelneval tööpäeval (23. detsember, 31. detsember, 23. veebruar, 22. juuni) on lasteaia tööaeg kolme tunni võrra lühem (6.30-15.30).
1.2.5 Kollektiivpuhkuse ajal on lasteaed suletud.
1.2.6 Suveperioodil või vajaduse korral (madala külastatavuse korral, massihaigestumise ajal) rühmad võivad olla ühendatud.
1.2.7 Lasteaia vilistlased võivad külastada oma rühma kuni 31. juulini.

1.3 Koolieelse lasteasutuse mõiste:

1.3.1 Lasteaed Sipsik on eelkooliealistele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus (Koolieelse lasteasutuse seadus § 2. (1) alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis).
1.3.2 Lasteaed Sipsik toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist, arenemist ja tema individuaalsuse arvestamist. Vanemad tagavad lapsele kõik eluks vajalikku ja loovad sobivad tingimsued selleks, et lapse oskused ja huvid areneksid.

1.4 Lasteasutuse tüüp

1.4.1 Koolieelne lasteasutus Sipsik on lasteaed lastele vanuses 1,5 – 7 aastat.

1.5 Rühmad ja laste arv rühmades

1.5.1 Lasteaia Sipsik direktori kohusetäitja moodustab Koolieelse lasteasutuse seaduse ja Narva linna koolieelsetesse lasteasutustesse laste vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra alusel vastavalt vajadusele ja võimalusele sõime- ja lasteaiarühmad hiljemalt uue õppeaasta 5. septemberiks.
1.5.2 Lasteaia rühmad jagunevad järgmiselt: sõimerühmad moodustavad kuni 3-aastased lapsed, eelkoolilaste noorema rühma moodustavad 3-5-aastased lapsed, keskmise rühma moodustavad 5-6-aastased lapsed, vanema rühma moodustavad 6-7-aastased lapsed.
1.5.3 Laste arv rühmades registreeritakse järgmiselt: sõimerühmades kuni 14 last, eelkoolilaste rühmades kuni 20 last, segaühmades (2-7-aastased lapsed) kuni 18 last.
1.5.4 Lasteaia Sipsik hoolekogu ettepanekul on Linnavalitsusel õigus vajalike tingimuse olemasolu korral suurendada laste arvu sõimerühmades kuni kahe lapse võrra, eelkoolilaste rühmades kuni nelja palse võrra, segarühmades kuni kahe lapse võrra (Narva Linnavalitsuse Korraldus nr 1255-k 19.09.2007).

1.6 Lasteaia peamised töösuunad

1.6.1 Lasteaia Sipsik peamiseks töösuunaks on kehalis-tervendava töö läbiviimine lastega.
1.6.2 Lasteaias on kasutusel kõikide kehalise kasvatamise vahendite kompleksne kasutamine: päevakava, karastamine, liikumine ja täisväärtuslik toit, mis moodustavad laste tervindussüsteemi alused. Tervendussüsteem soodustab somaatilise ja psüühilise tervise tugevdamist, tagab normaalse füüsilise ja üldise vara- ja eelkoolieas laste arengu.
1.6.3 Laste füüsilise arengul ja tervendamisel püstitatud eesmärkide täitmiseks lasteaed Sipsik toetub riiklikus õppekavas välja toodud põhialustele (suund „Liikumine”).

1.7 Lasteaia eesmärgid:

• Luua vajalikud tingimused eelkooliealiste laste täisväärtusliku hoiu tagamiseks.
• Luua laste tervise säilitamist ja tugevdamist, nende emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut soodustav keskkond.
• Tagada sotsiaalset ja hinge tundlikkust, enesekindlust, teiste suhtes tähelepanelikkust, oskust keskkonda väärtustada omavat tervikliku isiksuse kujunemine.
• Tagada tingimused riigikeele aluste ja eesti rahva kultuuri õppimiseks, edendada laste ja nende vanemate, lasteaia töötajate lõimumist eesti ühiskonda.
• Osutada toetust perele õppimis- ja kasvatamisküsimuste lahendamisel, kaasata lastevanemaid lasteaia tegevuses osalusse.

II LASTEAIA SIPSIK SISEKORRAREEGLID

• Lasteaia sisekorrareeglitega pannakse paika lasteaias Sipsik kehtivad sise-eeskirjad. Neid peavad järgima kõik lasteasutuse töötajad ja lastevanemad. Lasteaia töötajate jaoks (õpetajad, teenindav personal) on samuti kehtestatud Töökorralduse reeglid.
• Sisekorrareeglite järgimine tagab lasteasutuses töörahu ja pakub koostööd laste, lastevanemate ja töötajate vahel.
• Sisekorrareeglite täitmiseks ja muutmiseks ettepaneku tegemise õigus on lasteaia juhtkonnal, hoolekogu liikmetel ja pedagoogilisel nõukogul.
• Sisekorrareeglite muutmine ja täiendamine kooskõlastatakse hoolekoguga.
• Koolieelses lasteasutuses Sipsik suheldakse kõigi laste, lastevanemate, õpetajate ja teiste lasteaia töötajatega lugupidavalt. Järgitakse käitumiskultuuri norme.
• Kõrvalistel isikutel on lasteaia territooriumil ja ruumides viibimine keelatud.
• Koertega viibimine on lasteaia territooriumil keelatud. Koerad tuleb jätta väljaspoole lasteaia territooriumi.
• Suitsetamine on lasteaia territooriumil keelatud.
• Laste kärude ja teiste esemete jätmine lasteaia halli, trepi alla on keelatud.
• Isiklike autode parkimine lasteaia territooriumil on keelatud!

2.1 Vastuvõtt ja äratulek

Õpetaja vastutab lapse eest ainult juhul, kui laps on talle üle antud isiklikult.
Tuues lapse hommikul lasteaeda ja saates ta rühma peab lapsevanem teatama õpetajale lapse koduprobleemidest, mis võivad tema enesetunnet või käitumist päeva jooksul mõjutada: ei ole välja maganud, terviseprobleemid jne.

lapsevanem on kohustatud tuua laps lasteaeda aegsasti:
• Kui laps sööb hommikusööki, siis hiljemalt 5 min enne hommikusöögi algust peab laps olema rühmas (vt rühma režiimi).
• Kui laps ei söö hommikusööki, siis hiljemalt kl 08.35 peab laps olema rühmas, sest kl 08.50 algab rühmas õppe-mänguline tegevus (õpetaja on hõivatud teiste lastega ja ei saa osutada tähelepanu hiljaks jäänud lapsele ja vanemale). Kui lapsevanem hilineb mingitel põhjustel lasteaeda tuleb sellest teatada rühma pedagoogile. Hiljaksjäämised ei tohi harjumuseks muutuda.
• Lapsevanem on kohustatud teavitama lapse nakkus- või muu haigusesse haigestumisest. Lapse lasteaiast mingiks perioodiks puudumisest vanemate soovil tuleb eelnevalt hoiatada rühma õpetajaid.
• Vanem teavitab eelnevalt õpetajat kirjalikult, kui lapse järgi peaks tulema keegi muu isik peale ema, isa või muude perekonna täiskasvanute liikmete. On õige, kui see isik tutvub eelnevalt pedagoogidega.
• Rühmaõpetaja ei anna last lapsevanemale või lapsevanema poolt volitatud isikule juhul, kui see isik on alkoholi- või narkojoobes või muus kahtlases seisundis.
• Lasteaiast äraminekul tuleb kindlasti jätta hüvasti pedagoogiga. Ärge lahkuge veendumata selles, et pedagoog märkas teie äraminekut.
• Lapsevanem peab võtma last lasteaiast enne kl 18.30, lahkudes seejuures viivitamata lasteaia territooriumilt. Juhul, kui lapse järgi ei tulda kl 18.30 saadetakse laps Narva Laste Varjupaika (aadress Maslovi 3a, tel 356 9510) ning sellest teavitatakse omavalitsusüksuse lastekaitsespetsialisti, kes tegeleb lapsega edasi.

2.2 Lapse tervis

2.2.1 Lasteaeda ei võeta last, kelle tervise seisund võib rikkuda lapse enese või teiste laste tervist.
2.2.2 Lapse haigestumisel või vigastamisel lasteaias pedagoog kutsub vajaduse korral kiirabi ja võtab ühendust lapse vanematega.
2.2.3 Enne kiirabi või vanemate kohaletulekut antakse lapsele võimalust olla hoole all. Vajaduse korral enne kiirabi kohaletulekut haigestunud või vigastada saanud lapsele osutatakse esmaabi.
2.2.4 Nakkushaiguse olemasolu kahtluse korral eraldatakse laps teistest lastest ja jäetakse täislasvanu järelevalve alla.
2.2.5 Lasteaias lastele ei anta ravimeid. Juhul kui arst kirjutas välja lapsele kroonilise haiguse olemasolul ravimid, siis erandjuhtudel, arsti ettekirjutusel, ravimit annab määratud kellaajal meditsiinitöötaja.
2.2.6 Lasteaia direktor või meditsiinitöötaja teavitab telefoni või e-posti teel Terviseametit ja teatab vanematele infotahvlil nakkushaiguste juhtumitest, kusjuures nakatanud laste nimed ei avalikustata.
2.2.7 Nakkushaiguse leviku ajal lasteaias rakendatakse erikoristamiskord ja käte pesemise erinõuded järgides Terviseameti poolt sätestad reegleid.
2.2.8 Haige laps peab viibima kodus. Haige laps on infektsiooni leviku allikas ja võib nakatada teisi lapsi.
2.2.9 Meditsiinitöötaja „viib“ haigestunud või haige lapse lasteaiast välja (telefonikõnega kutsutakse välja vanemad, et viia haige laps koju). Pärast haigust laps naaseb lasteaeda ainult täiesti tervena ja perearsti tõendiga.
2.2.10 Rühma õpetajal on õigus mitte vastu võtta rühma last, kellel on järgmised haiguse sümptomid: silmade põletik, lööve, tugev nohu ja köha, palavik ja kõhulahtisus. Nohu ja köha on haigused, mis väsitavad last ja levivad edasi.
2.2.11 Muudel põhjustel lapse lasteaiast puudumisel rohkem kui 10 kalendripäeva on vajalik tõend selle kohta, et laps on terve ja või jälle lasteaias käia. Kui tõend pole esitatud, täidab lapsevanem avalduse, mille kohaselt kannavad vanemad vastutust oma lapse tervise eest (avalduse vorm on vastu võetud pedagoogilisel nõukogul 01.02.2013 a).
2.2.12 Lasteaia direktoril on õigus pöörduda Sotsiaalabiametisse lastekaitseinspektori poole kui tekib kahtlus, et lapse areng, tervis ja/või elu on ohus.

2.3 Lapse riided ja hügieen

2.3.1 Vanem toob lapse lasteaeda puhta ja pestuna, korralike juuste ja lõigatud küüntega.
2.3.2 Lapse riided peavad vastama laste riiete ja jalatsite hügieenilistele normidele:
• Laste riided peavad vastama vanusele ja soole, aastaajale ja ilmale, kasvule ja keha proportsioonidele. Riided ei tohi piirata liikumisi, segada vaba hingamist ja vereringet.
• Sünteetilisest kiust kangastel on halb õhu läbilaskvus, niiskuse halb imamisvõime, seetõttu laste riieteks nad ei sobi.
• Veekindlast, kummeeritud või nahkkangastest riided on mugav kanda jaheda ja niiske ilma puhul. Soojal aastaajal riietada lapse sellistesse rõivastesse ei soovitata, kuna see takistab niiskuse aurumist, mis soodustab keha ülekuumenemist.
2.3.3 Selleks, et lapsel oleks võimalus tantsida ja liikuda vabalt lasteaia ruumides peavad kaasas olema lapse jaoks mugavad jalga panemisel ja jalast äravõtmisel vahetusjalatsid:
• Laste jalatsid peavad olema mugavad, pehmed, elastse talla, laia nina ja 2-3 cm kontsaga (ilma kontsadeta jalatsid soodustavad lampjalgsuse teket).
• Kitsad jalatsid võivad tekitada jalatalla alumiste jäsemete kuju muudatusi, ville. Sellised jalatsid kiirendavad jalgade jahutust külmal aastaajal tänu kinni pigistatud veresoontest tekitatud verepaisule.
• Liiga lahtised jalatsid raskendavad lapse liikumist, põhjustavad alumiste jäsemete hõredusi.
• Kummi- ja lakkjalatsitel on halb õhu läbilaskvus, seetõttu ei sobi igapäevaseks kandmiseks, kuna võib põhjustada alumiste jäsemete haudumusi.
2.3.4 Jalutuskäikudeks suvisel aastaajal on tarvis päikesest kaitsev peakate.
2.3.5 Sõimelastele ja lastele, kellel võivad tekkida probleemid on tarvis tuua vahetusriideid piisavas koguses.
2.3.6 Lapse kapis peab olema kilekotis juuksehari.
2.3.7 Spordiürituste jaoks peavad lapsel olema vahetusriided: t-särk ja lühikesed püksed.
2.3.8 Lapse kapis peab olema kilekott määrdunud riiete jaoks.
2.3.9 Kadumise vältimiseks peavad laste riided olema allkirjastatud.
• Seoses sellega, et osades lasteaia rühmades puuduvad kuivamiskapid, palume lastevanemaid varuda lisariiete komplekti: müts, kindad, sokid, sukad, vihmase ilma jalatsid.

2.4 Toitlustamine

2.4.1 Lasteaias on lapsel võimalus toituda kolm korda päevas. Vanematel on õigus loobuda mõnedest söögikordadest (hommikusöök, lõuna või õhtuootest) teavitades eelnevalt sellest lasteaia rühma õpetajaid või meditsiinitöötajat hiljemalt kl 11.00 esmaspäeval-neljapäeval ja kl 10.30 reedel, lapse toitumispäeva eel.
2.4.2 Juhul, kui vanem teatas päeva eel kl 11.00-ni lapse puudumisest, võetakse laps toitlustamisest maha esimesest päevast. Juhul, kui lapsevanem ei teavitanud eelnevalt lapse  puudumisest, laps jääb toitlustamisele kaheks päevaks (vanem maksab need päevad kinni), kolmandal päeval võetakse laps maha automaatselt.
2.4.3 Õpetajal on õigus last rühma mitte võtta, kui vanemad unustasid eelnevalt lapse toitlustamisele panemata.
2.4.4 Konkreetsete nõuannetega arstitõendi esitamisel vanemate poolt allergiaga lapsed saavad toidu asenduse.
2.4.5 Söögikordade hinda päeva jooksul määrab lasteaia hoolekogu, hinnad saavad kinnituse Narva Linnavalitsuse määrusega.

Uued hinnamäärad sõimedele (eurodes)	Uued hinnamäärad lasteaia rühmadele (eurodes)
Hommikusöök – 0,56	Hommikusöök – 0,63
Lõuna – 0,72	Lõuna – 0,81
Õhtuoode – 0,32	Õhtuoode – 0,36
Kokku: 1,60	Kokku: 1,80

2.4.6 Ei tohi tuua lasteaeda magustoitu, puuvilju ja teisi toiduaineid. Välja arvatud lapse
sünnipäev, millal võib kostitada lapsi kommide või puuviljadega. Kostitamiseks ei tohi pakkuda
torte ja kreemiga kondiitritooteid, gaseeritud jooke, täidisega karamelli ja allergilist reaktsiooni
tekitavaid toiduaineid.

2.5 Mänguasjad ja muud kodust toodud esemed.

2.5.1 Õpetajaga kokkuleppel võib laps tuua kaasa lasteaeda oma mänguasju, mis on kergesti puhastatavad. Pehmed mänguasjad, pisidetailidega ja teravate äärtega mänguasjad on keelatud. Õpetajat ei vastuta kodust toodud mänguasjade säilimise eest.
2.5.2 Ärge andke lapsele lasteaeda kaasa mobiiltelefone ega kalleid helimänguasju.
2.5.3 Õpetaja ei vastuta juveelitoodete kadumise või murdmise eest.

2.6 Bassein

2.6.1 Lasteaias Sipsik käiv laps saab basseini külastamise teenuse.
2.6.2 Basseinitunnid korraldatakse lastega alates kolmandast eluaastast ja viiakse läbi kaks korda nädalas.
2.6.3 Basseini külastamise päeval selle rühma lapsed ei käi hommikusel jalutuskäigul.
2.6.4 Laps lastakse basseini kitli ja saunatarvikutega kilekoti olemasolul (aluspesu, saunalina, kummist ujumismüts, seep seebikarbis, kehapesemiskäsn). Kilekott peab olema allkirjastatud.
2.6.5 Laps peale haigust vabastatakse basseinitundidest kaheks nädalaks.
2.6.6 Peale iga basseinitundi vanemad võtavad saunatarvikud ära ja teevad need kodus korda. Järgmiseks basseini külastuseks puhtad ja kuivad tarvikud peab olema lapse kapis. Basseini külastuste graafik on olemas igas lasteaia rühmas.
2.6.7 Ujumisõpetajal on õigus kõrvaldada laps basseinist varem, kui laps rikub käitumisreegleid vee peal või seoses sellega, et vesi on ohualaks.
2.6.8 Ujumisõpetajal on õigus last basseinitundi mitte lasta, kui vajalikud tarvikud on niisked, mustad; küüned kätel ja jalgadel on mustad ja lõikamata; nahal on kahjustusi, löövet; nohu korral, sest vee kvaliteet sõltub ka ujujate puhtusest ja tervisest.

2.7 Lastevanemate kohustused

Lastevanemad on kohustatud:
2.7.1 Looma lapsele tema arengut ja lasteasutuses baasharidust saamist soodustavad tingimused.
2.7.2 Täitma lasteaias sätestatud nõuded.
2.7.3 Järgima lasteasutuse päevakava ja laste tervise tugevdamise ja valve nõudeid.
2.7.4 Tulema arenguvestlusele rühma õpetajaga vähemalt kord aastas lapsevanemale sobival ajal.
2.7.5 Tasuma igakuiselt toitumist ja vanemate tasu hiljemalt 19. kuupäevaks, pärast kviitungi kättesaamist. Juhul, kui laps ei käi lasteaias seoses haiguse, puhkuse, individuaalhooldega on  tarvis tulema toidutasumis- ja lasteaia koha tasumiskviitungi järgi aegsasti ja tasuma kviitungi vastavalt sätestatud korrale.
2.7.6 Mitte tooma last lasteaeda haigena.
2.7.7 Teavitama telefoni, elamiskoha ja töökoha muutusest kohe.
2.7.8 Kui laps on lasteaias haigeks jäänud tulema lapse järgi õpetaja, meditsiinitöötaja või direktori esimesel teavitamisel.
• Lubamatu on lapse väärikuse alandamine, hirmutamine või karistamine valu tekitamise või kehavigastustega või muu ohuga lapse psüühilisele või kehalisele tervisele.
• Kui vanemad käituvad lapsega lubamatult, lasteaia juhatajal on õigus pöörduda sotsiaalameti poole, kes on õiguspädev sekkuda konflikti lahendamisesse ja vajadusel teha karistamisotsus süüalusele isikule administratiiv- või kriminaalkorras.

2.8 Vanematel on õigus:

2.8.1 Tuua last lasteasutusse ja viia sealt ära vanematele sobival ajal, segamata rühma päevakava: tunde, söögi- ja uneaega.
2.8.2 Nõuda vajalike tingimuste loomist laste mitmekülgseks arenguks ja kasvamiseks, aidata ise kaasa nende tingimuste kujunemisele rühmas.
2.8.3 Tutvuda Seadusandlike aktidega, mis reguleerivad koolieelse lasteasdutuse tegevust, lasteaia Sipsik põhimäärusega, lasteaia arengukavaga, lasteaia õppekavaga, jooksva aasta tööplaaniga, lasteaia Sipsik kodukorraga, päevakavaga, rühma töö perspektiivplaaniga.
2.8.4 Saada teavet lasteaia töökorralduse kohta.
2.8.5 Pöörduda lasteaia juhataja poole kaebuse või ettepanekutega, esitades neid suuliselt või kirjalikult.
• Esitage oma märkusi või pretensioone töötajatele korrektses vormis ja laste eemaloleku ajal.

2.9 Lasteaia juhtkonnal on õigus last lasteaiast välja arvata juhul, kui:

2.9.1 Lapsevanem pole kuu jooksul peale kviitungi kättesaamist maksnud kinni toiduraha ja muid tasumisele kuuluvaid lasteaia kulusid. Seaduslik alus: “Narva linna koolieelsetesse lasteasutustesse laste vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord”.
2.9.2 Laps puudub ilma mõjuva põhjuseta rohkem kui 4 kuud järjest ning vanemad pole teatanud puudumise põhjusi.
2.9.3 Lasteaed jätab endale õiguse konfliktsete olukordade lahendamisel ette kanda probleemi lastevanemate hoolekogu koosolekule.

2.10 Lasteaia külastamise eest tasumise kord.

2.10.1 Vanemad saavad rühma õpetajatelt kviitungi, kirjutavad alla sele kättesaamisel, peale tasumist panevad kuupäeva ja allkirja, kinnitades sellega makse soorituse.
2.10.2 Koha- ja toidutasu makstakse möödunud kuu eest.
2.10.3 Kohatasu sätestab Narva Linnavolikogu. Kohatasu määramine on seotud miinimumpalgaga. Narvas moodustatakse see määr suuruses 6% möödunud kalendriaasta miinimumpalgast. Lapsevanemal ei ole võimalust saada kohatasu tasumisest vabastamise, seda makstakse kinni aasta jooksul. Vanematel, kellel on 3 ja rohkem last, kes käivad ükskõik millises linna lasteasutused on 100% kohatasu tasumisest vabastamine. Kui lasteaias käib kaks last, siis igale lapsele on ette nähtud soodustus suuruses 25% kohatasust.
2.10.4 Toidu maksumuse sätestab lasteaia hoolekogu vastavalt vajadusele.
2.10.5 Kohatasu ja õppimiseks vajalike kantseleitarvete tasu on sõimerühmades 16 eurot kuus, lasteaia rühmades 19,20 eurot kuus.

Antud kodukorda võib muuta juhul, kui muutmise ajendiks on kehtivad normatiivaktid või on tekkinud vajadus asutuse töö ümberkorraldamiseks.

Kooskõlastatud lasteaia Sipsik hoolekogu poolt (protokoll nr 2 p 1, 14.11.2013),
Kinnitatud lasteaia Sipsik pedagoogilise nõukogu poolt (protokoll nr 2 p 1, 02.12.2013),
Kinnitatud lasteaia Sipsik direktori asetäitja käskkirjaga (nr 72, 02.12.2013).
Kodukorra koostamisel on kasutatud koolieelse lasteasutuse tegevust reguleerivaid seadusi ja määrusi:
1. Koolieelse lasteasutuse seadus (jõustamine 01.01.2012).
2. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava (Vabariigi Valitsuse 29. mai 2008 a määrus nr 87) ja lasteaia Sipsik õppekava (Narva, 28.02.2009).
3. Eesti Vabariigi lastekaitse seadus.
4. Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele (jõustamine 26.08.2011).
5.Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis (vastu võetud 15.01.2008 nr 8).
6.Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale (vastu võetud 24.10.2010 nr 61).
7. Isikuandmete kaitse seadus (jõustamine 01.01.2011).
8. Narva linna koolieelsesse munitsipaallasteasutusse laste vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord (Narva Linnavalitsuse määrus nr 442 16.05.2012).
9. Narva linna koolieelsete lasteasutuste muude kulude vanemate poolt kaetava osa määra kehtestamine (Narva Linnavolikogu 17.01.2008 määrus nr 6).
10. Vanema osa määra maksmisel kahe ja enam lastegaperedele soodustuste andmise kord (Narva Linnavalitsuse määrus nr 376 26.03.2008)