SUUNA SISU:

  • kuulamine;
  • rääkimine;
  • Eesti kultuuri tutvustamine.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:

  • Peetakse oluliseks eesti keelt kuulata ja omandada keeleoskus tegevuste käigus, kus sõnalist suhtlemist toetab kontekst (nt ümbritsevad esemed jmt);
  • Pööratakse erilist tähelepanu erinevate meelte kaasamisele ja näitlikustamisele: kasutatakse miimikat, kehakeelt, žeste, intonatsiooni, muusikat, rütmi ja mitmesuguseid näitlikke vahendeid;
  • Suunatakse last õpitavat keelt kasutama igapäevategevustes ning suhtlemisel, luuakse selleks lapsi huvitavaid olukordi, sh väljaspool lasteaeda (kauplus, teater, spordivõistlus, õppekäik jm);
  • Korratakse õpitut erinevates kontekstides ja suhtlussituatsioonides, keeleõpet seotakse teiste tegevustega – liikumine, laulmine, käeline tegevus, vaatlemine jm;
  • Vestlusteemade valimisel lähtutakse lapse kogemustest, samateemalistest vestlustest rühmas või kodus (emakeeles);
  • Valitakse mitmekesiseid pildirikkaid ja lihtsama keelega raamatuid ettelugemiseks ja ühiseks lugemiseks

Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted “Professionaalne eestikeelne rühmaõpetaja vene õppekeelega rühmas” projekti raames:

  • Kindlustada lapsele psühholoogiline heaolutunne –kaitstuse, ohutuse ja edukuse tunne,
  • Humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine,
  • Plaaniline ja katkematu , süstemaatiline ja järjepidev õppimine,
  • Eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga  arvestamine,
  • Grupiviisilised ja individuaalsed lähenemised  õpetamisel,
  • Mäng on vahend maailma tundmaõppimiseks ja koolieelikute õpetamise vorm.

 

Keelekümblusprogrammi põhimõtted on:

  • riikliku õppekava järgmine,
  • üks inimene – üks keel (osalise mudeliga keelekümblusrühmas üks õpetaja räägib ainult eesti keeles, teine – ainult vene keeles),
  • õpitamine vähemalt 50% ainetest sihtkeeles (käesoleval juhul eesti keeles),
  • järjekindel sihtkeele kasutus,
  • keeleõpe viiakse läbi mängulises vormis,
  • lapsekeskne rühmaruum,
  • perekonna osalus,
  • keeleprogramm ning täiskasvanute ja laste ühine tegevus peavad olema kooskõlas laste individuaalse arenguga ning arvestama laste isikupära ja perekondlikku tagapõhja,
  • õpetaja koolitus, metoodiline nõustamine