VALDKONNA SISU:

• kuulamine;
• rääkimine;
• Eesti kultuuri tutvustamine.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:

• Peetakse oluliseks eesti keelt kuulata ja omandada keeleoskus tegevuste käigus, kus sõnalist suhtlemist toetab kontekst (nt ümbritsevad esemed jmt);
• Pööratakse erilist tähelepanu erinevate meelte kaasamisele ja näitlikustamisele: kasutatakse miimikat, kehakeelt, žeste, intonatsiooni, muusikat, rütmi ja mitmesuguseid näitlikke vahendeid;
• Suunatakse last õpitavat keelt kasutama igapäevategevustes ning suhtlemisel, luuakse selleks lapsi huvitavaid olukordi, sh väljaspool lasteaeda (kauplus, teater, spordivõistlus, õppekäik jm);
• Korratakse õpitut erinevates kontekstides ja suhtlussituatsioonides, keeleõpet seotakse teiste tegevustega – liikumine, laulmine, käeline tegevus, vaatlemine jm;
• Vestlusteemade valimisel lähtutakse lapse kogemustest, samateemalistest vestlustest rühmas või kodus (emakeeles);
• Valitakse mitmekesiseid pildirikkaid ja lihtsama keelega raamatuid ettelugemiseks ja ühiseks lugemiseks

Keelekümblusprogrammi põhimõtted on:

• riikliku õppekava järgmine,
• üks inimene – üks keel (osalise mudeliga keelekümblusrühmas üks õpetaja räägib ainult eesti keeles, teine – ainult vene keeles),
• õpitamine vähemalt 50% ainetest sihtkeeles (käesoleval juhul eesti keeles),
• järjekindel sihtkeele kasutus,
• keeleõpe viiakse läbi mängulises vormis,
• lapsekeskne rühmaruum,
• perekonna osalus,
• keeleprogramm ning täiskasvanute ja laste ühine tegevus peavad olema kooskõlas laste individuaalse arenguga ning arvestama laste isikupära ja perekondlikku tagapõhja,
• õpetaja koolitus, metoodiline nõustamine